Blogist

Mis on Eesti Toit?
Nii nagu sai töörühmas osaledes arengukavasse kirjutatud, siis  mõiste Eesti toit hõlmab nii kohalikke toidutooteid kui ka kohalikku toidukultuuri ehk tähistab toitu ja jooke, mida me igapäevaselt tarbime kui ka Eesti toidupärandit laiemalt. See on  toit, mis on valmistatud Eestis eestlaste maitse-eelistusi arvestades.

Ehk siis Eesti toit on nii sadamas pakutav pippuripihv kui ka kodus söödavad makaronid ketšupiga.

Mina sain oma toiduhariduse 80. lõpus- 90. alguses. Kui poes polnud midagi, kõik- suhkur, sai, piim, jahu… olid talongiga. Kui koha ja tursk olid tavalised kalad ja oktoobrist maikuuni olid värskelt tarbimiseks vaid sibul, kartul, kapsas, kaalikas, jõhvikad, õunad…Mu eksamitoiduks olid leningradi rassolnik, šnitsel praekartuliga ja lumepallisupp…

Eesti toit on segu talukultuurist ja Balti -Saksa ja Vene köögi mõjudest. Ja mulle tundub, et me oleme igast võtnud just need parimad palad. Meie kliima on andnud meile rikkalikult piimatooteid, tehnoloogiad kuivatamisest hapendamiseni. Me sööme endiselt sooja sööki ja eelistame nisu asemel rukist, otra ja kaera. Neli aastaaega muudab meie toidulaua vaheldusrikkaks ja me oskame endiselt metsast leiduvaga midagi peale hakata. 
Jah, väljaspoolt vaadates, nagu väidavad J. Petrone ja teised, kes eesti toidust kirjutavad: meil on omad veidrused. Meie kohta käivad peamiselt „õuduslood“ 🙂

kohuke, sült, verivorst, hapukoor (mida pannakse igale poole), soolane puder, jahukaste, nuudlid ja hapupiim Aga.
See kõik on kasvatanud eestlased pikkadeks ning nutikateks.

Siinses blogis üritan ma kasutada vaid neid tooraineid, mida vähemalt teoreetiliselt on võimalik Eestis kasvatada. 
Välja arvatud maitseained:)
Seega eesti Eesti toit.  

Ma pean seda blogi kahel põhjusel.
Esiteks kahele noorele inimesele mõeldes, kes on läinud laia maailma rändama ja vajavad inspiratsiooni ning ideid, et tutvustada eesti kööki. Seega ei leia siit maailmaköögi parimaid palasid. Nendeks on teised blogid:)
Lisaks on mul soov õppida pildistama. Ja mis oleks lihtsam sihtobjekt, kui igapäevane toit.

Autorid
Ma ei tea, kas viimase paarikümne aasta jooksul on üldse välja mõeldud mõni originaalne retsept?  Muretaigen on ikka muretaigen ja bešamellikatse on bešamellikaste.  Looming algab maitsestamisest, huvitavatest kombinatsioonidest ja ootamatutest lisanditest.

Üldiselt ma toiduvalmistamisel retsepte ei kasuta. Seega pole mu retseptide juures täpseid koguseid.

Paljud retseptid on pärit mu kadunud päikeselise ja helge ämma Milvi retseptivihikust. Retseptide juures on kirjas, et see on pärit Mairelt või Sirjelt. Kuid usun, et kui hakata uurima, siis autoriks pole Maire või Sirje, vaid me jõuame klassikaliste retseptideni, mille on kirja pannud näiteks pr. Masso, pr. Savi ja teised Eesti toidukirjandusgurud. Panen nad siiski kirja nii, nagu on 80- keskpaigas need kirja pandud.

Maie on minu õelaste väga armas vanaema ning Viktor ja Lehte minu vanemad.

Kõik fotod ja piltidel olev, kui pole teisiti märgitud, on minu poolt tehtud. Kui soovid neid kasutada, küsi palun luba.
Tänan!


Advertisements